Sitka kuusk (Picea sitchensis)

Sitka kuusk on saanud oma nime Sitka ehk Baranofi saare järgi Põhja- Ameerika läänerannikul. Tegu on kõige kõrgema kuuseliigiga maailmas. Oma uhke, kuni 5-meetrise tüvediameetriga, võib Sitka kuusk kasvada kuni 90 meetri kõrguseks, teenides välja auväärse pronksmedali maailma kõige kõrgemate puude edetabelis. Vanimad teadaolevad Sitka kuused on elanud aukartust äratavalt väärika vanuseni – lausa 800-aastaseks. Nende looduslik levila on Põhja-Ameerika läänepoolne rannikuala Alaskast Californiani, sealhulgas saarestikel, kus valitseb mereline pehme kliima. Sitka kuusk armastab niiskeid kasvukohti ning seetõttu on tema juurestik pindmine, haruneb peamiselt lateraalselt. On nõudlik fosfori, magneesiumi ning kaltsiumi suhtes. Paraku ei talu Sitka kuusk väga madalaid temperatuure.

Euroopasse jõuds Sitka kuusk 19.sajandil palgipuuna, kus teda hakati kasvatama eelkõige Suurbritannias ja Iirimal, kuid ajapikku hakati kultiveerima ka teistest merelise kliimaga riikides. Tänapäeval on Sitka kuusk eriti hinnatud  Norra edelaranniku metsaistandutes, kus ta oma kiire kasvuga edestab kohalikke liike.

Sitka kuuse puit on kvaliteetne, kerge, kuid tugev ja sirgete kiududega ning väga hinnatud nii puidu- kui paberitööstuses. Teda kasutatakse muusikainstrumentide valistamisel (klaver, kitarr) kui ka laevatööstuses.

Sitka kuuse noori, C-vitamiinirikkaid võrseid, kasutatakse õlle valmistamisel.