Altai kullerkupp (Trollius altaicus)

Altai kullerkupp on väga sarnane meie tavalise kullerkupuga (Trollius europaeus), ent veidi suurema ja tumedama õiega. Ka taim ise on suurem ja tihedam ning rohkemate (kuni 20) õievartega. Lehed on sõrmjalt lõhestunud.

Kullerkupu õied on ümarad nagu väikesed pallid (läbimõõduga 3-5 cm) ja paiknevad ühekaupa. Õie moodustavad kollased tupplehed, mida sageli ekslikult peetakse kroonlehtedeks. Tõelised kroonlehed on aga õie sisemuses, märgatavalt kitsamad ning täidavad nektaariumide rolli. Kullerkupu õis sisaldab rohkelt tolmukaid ning mitut emakat. Õitsemise ajal õis klassikaliselt ei avane, see kaitseb õietolmu niiskuse eest ning aitab hoida õies soojust, mis on tolmeldavatele putukatele suurepäraseks koduks. Levimist soodustab viljade (kukrud) tipus olev konksuke, mille abil end möödujate külge haakida.

Kasvab peamiselt niisketel niitudel ja metsaservades, ent saab edukalt hakkama ka parasniiske viljaka mullaga lillepeenras. Kui äraõitsenud õievarred eemaldada, võib sügissuvel oodata ka teist õitsemiskorda. Sobivad nii poolvari kui päikseline kasvukoht, ent liigpäike võib olla kahjulik.

Kullerkupp on üleni mürgine, seetõttu tuleb hoiduda taimemahla suhu või silma sattumisest.

Rahvasuus nimetatud ka munalilleks, munaninneks, haninupuks, kuldnupuks ja kullerkukuks.