Sinilatv (Polemonium caeruleum)

Kõrgekasvuline taevassiniste õitega iludus, keda võib mõnikord kohata lisaks iluaiale ka niiskemas metsaservas või niidul.

Heades tingimustes võib sinilatv sirguda kuni meetrini, ent jääb tavaliselt siiski pigem 60 cm kanti.

Siniladva õied on 1,5 cm läbimõõduga, meeldivalt lõhnavad ning koondunud varre tippu pöörisõisikutesse. Leidub ka roosakate ja valkjate õitega vorme. Tolmukad on kollased. Õiteilu jätkub kauaks - juunist septembrini ning see on suureks rõõmuks mesilastele. Sinilatv meenutab oma paaritusulgjate lehtede, kitsaste ja teravatipuliste lehekeste ning soonilise ja õõnsa varre tõttu palderjani. Kui palderjani rahustavad omadused on kõigile teada, siis ka siinkohal on sinilatv temaga sarnane. Siniladva risoomist tehtud droog on aga kordi tugevama toimega.  Kasutatakse ka köha ning maohaavandite raviks. Muuseas, ka kassidele meeldivat siniladva lõhn. Sinilatva kasutati ravimtaimena juba antiik Kreekas – sealt ka omajagu vaimukas nimesaamise lugu. Nimelt olla kaks Kreeka ravitsejat omal ajal vaielnud, kumb esimesena avastas siniladva raviomadused. Sealt ka nimi „polemos”, mis tähendab riidu. Rahvasuus levib ka nimetus Kreeka palderjan.

Kasvab meelsasti niiskematel huumusrikastel muldadel. Täispäikese käes kipuvad lehed kolletuma, seetõttu eelistab poolvarju.

Sinilatva saab edukalt paljundada nii puhma jagamise teel kui ka seemnetega.